Projektitoetuse avalduse esitamine

Nõutud dokumendid

• võrreldavad hinnapakkumised või kulude mõistlikkuse tõendamine vastavalt Leader määruse §26;
• alustava ettevõtja puhul (majandustegevus on toimunud vähem kui 2 aastat) äriplaan
• Ehituse puhul
  • väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui need on nõutavad ehitusseadustiku kohaselt.  Nõuded ehitusprojektile
  • hinnapakkumised PRIA ehitustööde hinnapakkumise vormil. PRIA ehituse hinnapakkumuse vorm . Ehitustegevuse vormi selgitus.
  • ehitusluba või ehitisteatis (hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks)
• mittetulundusühingu, välja arvatud usulise ühenduse puhul tema liikmete nimekiri mitte varasema kui projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga, kui see ei ole registrist kättesaadav;
• sihtasutuse puhul tema asutajate ja nõukogu liikmete nimekiri, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris olevast nimekirjast;
• eraõigusliku juriidilise isiku puhul tema juhtimis- ja järelevalveorganitesse kuuluvate isikute nimekiri, kui see ei ole äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kättesaadav;
• hoone või maa omandiõigust tõendavad dokumendid
• Ühisprojektide korral tuleb esitada kuni kahe aastane tegevuskava , PRIA vorm siin. Doc failid ei pruugi avaneda brauseris Google Chrome)
• teised Maaeluministri määruses “Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus” nõutud dokumendid

Kuidas esitada toetuse taotlust

Alates 03.11.2017 toimub projektitoetuse avalduse esitamine läbi uue e-pria

LEADER 2023-2027 projektitaotlus e-PRIA juhend

Kohustuslikud logod ja teavitamine

Uue perioodi 2023-2027 kehtivad uued teavitamisnõuded! VAATA SIIT

VANA PERIOODI TEAVITUS:

Kõik LEADER toetuse saanud objektid ja tegevused peavad olema tähistatud nõutavate logodega.

Tähistada tuleb muuhulgas:
1) ehitis;
2) masin, seade;
3) meene;
4) info- ja reklaammaterjal;
5) üritus;
6) digitaalne infokandja ja materjal, paigutatuna pakendile või tootele ning selle esilehele, -kaadrile, -pildile;
7) televisioonisaade, artikkel ja muu tekst tehniliselt võimalikul ja sobival viisil (näiteks kui räägitakse televisioonisaates (või raadiosaates) toetuse saanud objektist või tegevusest, siis on ära märgitud, et seda on rahastanud Kirderanniku Koostöökogu LEADER meetmest „(meetme nr ja nimi) või on lisatud sama info ajalehes või -kirjas ilmuvasse artiklisse;
8) trükimeedia (näiteks infolehed) või avalikkusele suunatud veebilehe kuulutus (nt netireklaam).

Nõuded tähistamise kohta:
– Investeeringuobjekt tähistatakse koheselt pärast toetuse määramise otsuse kättesaamist;
– tegevuse korral tähistatakse tegevuse toimumise ajal toimumise koht ja tegevuse kohta käiv teavitusmaterjal;
– märgistus peab säilima vähemalt 3- 5 aastat (sõltuvalt teile kehtiva järelevalveperioodi pikkusest) viimase toetusosa väljamaksmisest.

Palun pange ka tähele, et kui toetuse saajal on olemas veebileht, siis tuleb ka veebilehele tähistus üles panna kohe pärast toetuse määramise otsuse kättesaamist:
1) kui toetus on kuni 10 000 eurot, avaldatakse veebilehel lisaks Kirderanniku Koostöökogu logole, Eesti LEADER logole ja EL embleemile objekti või tegevuse lühikirjeldus;
2) kui toetus ületab 10 000 eurot, tuleb eelnevale punktile lisaks kirjeldada toetatava objekti või tegevuse lühikirjelduses ka projekti eesmärke ja oodatavaid tulemusi.
Kuna üha enam asendatakse veebileht ettevõtte Facebooki lehega, siis paneme teile südamele, et ka Facebooki lehel võiks nõutavat tähistust kasutada, seda eriti siis, kui teete toetuse saanud objekti või tegevuse kohta postituse, ürituse kutse vms.
Logod paigaldatakse kergesti märgatavale kohale ja need peavad olema selgelt nähtavad.
• Meenele või väiksemale töövahendile paigutatakse nõuetekohane Euroopa Liidu embleem
• Objekt, millele ei ole logo ja embleemi paigaldatud tootmise käigus, tähistatakse kleebisega.
• Kui toetus ületab 10 000 eurot, paigaldatakse toetatava objekti või tegevuse asukohta avalikkusele hõlpsasti nähtavasse kohta logoga ja embleemiga plakat. Kui plakatit ei ole võimalik paigaldada objekti või tegevuse asukohta, võib selle paigaldada taotleja esindusruumi või rajatisele.
• Plakat peab olema üleval toetatava objekti või tegevuse abikõlblikkuse perioodil. Kui plakatit kasutatakse üksiktegevusest teavitamiseks, hoitakse plakat üleval tegevuse toimumise ajal.
• Plakat peab olema suurusega vähemalt A3 ning sellel peab asetsema logo koos embleemiga, millele eraldatakse vähemalt 25 protsenti plakati pindalast, ja projekti nimetus, mis moodustab plakati kõrgusest vähemalt 30 protsenti. Plakat võib olla vertikaalne või horisontaalne. Kui plakatit kasutatakse välitingimustes, peab see olema tehtud vastupidavast ja ilmastikukindlast materjalist.
• Kui toetus ületab 50 000 eurot, tähistatakse toetatav objekt või tegevus selgitava tahvliga. Kui tahvlit ei ole võimalik paigaldada objekti või tegevuse asukohta, võib selle paigutada taotleja esindusruumi või rajatisele. Tahvel võib olla vertikaalne või horisontaalne. Tahvli kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid:
• tahvel paigaldatakse avalikkusele hõlpsasti nähtavasse kohta, mis asub objekti küljes või objekti või tegevuse vahetus läheduses;
• tahvlile paigutatakse logo ja embleem, millele eraldatakse vähemalt 25 protsenti tahvli pindalast;
• tahvlile märgitakse objekti või tegevuse nimetus ja peamine eesmärk, millele eraldatakse vähemalt 30 protsenti tahvli kõrgusest;
• tahvli minimaalne suurus on 500 × 300 millimeetrit;
• kui tahvlit kasutatakse välitingimustes, peab see olema tehtud vastupidavast ja ilmastikukindlast materjalist.

Kõik toetust saanud objektid peavad olema märgistatud nii Kirderanniku Koostöökogu logoga, Eesti LEADER logoga koos EL embleemiga kui ka Euroopa LEADER logoga. Täpsemalt saab tähistamise kohta lugeda siit.
LEADER meetme logod, millega peavad olema tähistatud LEADER toetust saanud trükised, kodulehed jne leiate siit. Joonis 14. Eesti LEADERi logo koos Euroopa Liidu embleemi ning Euroopa Liidu LEADERi logoga.
Logod saab alla laadida ka siit. Nõutavad logod ühes failis: horisontaalne ja vertikaalne.

Infosildi saab alla laadida siit.

Riigihankest

Hankija RHS §10 lõike 1 punkti 6 tähenduses on eraõiguslik juriidiline isik:

• mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja
• mida põhiliselt rahastavad või
• mille juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi lõike 1 punktides 1–5 või teised punktis 6 nimetatud isikud või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi vastavad isikud.

Kui MTÜst või SAst taotlejal on eelnimetatud kolmest kriteeriumist täidetud kaks, kehtib talle riigihankekohustus.

Juhime tähelepanu, et kõik MTÜd tegutsevad avalikes huvides ja jälgida tuleb majandustulude jaotust. Juhul kui üle 50% MTÜ rahastusest tuleb avalikust sektorist, on MTÜ-l täidetud ka teine kriteerium ehk taotleja on riigihanke kohuslane. Avaliku sektori rahastuse alla tuleb lugeda ka projektitoetuse summa, mida taotlete.

Kulude mõistlikuse väljaselgitamine

Toetuse taotleja kohustus on enne taotluse esitamist välja selgitada toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara maksumuse mõistlikkus ja põhjendatus määruse § 26 kirjeldatud viisil.

Abikõlblikud on eelarveprojektis kavandatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud s.h objekti tähistamisega seotud kulud, mis on sihtotstarbelised, mõistlikud, majanduslikult soodsaimad, üksikasjalikult kirjeldatud ja vajalikud projektitoetuse eesmärgi saavutamiseks (määruse § 25 lg 1, ELÜPSi nõue).

• Sihtotstarbelised –Toetuse saaja kulutused, mida ta soovib toetuse abil teha, peavad olema sihitud sellele, et viia ellu üksnes toetuse tingimuste kohaselt lubatud tegevus. Sihtotstarbeline saab olla kulu, mis on seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik.
• Mõistlikud –Kulude mõistlikkuse tõendamine on kirjeldatud määruse § 26. Toetuse summa määramise aluseks võtab PRIA reeglina odavaima hinnapakkumuse. Vaatamata eelmisele lausele on PRIA-l õigus ja kohustus kontrollida kavandatud kulutuste abikõlblikkust määruse § 25 lõikes 1 loetletud kriteeriumite vastu. Soovitame nende kriteeriumitega arvestada ka KTR tegevustes, kui hinnatakse kulude mõistlikkust küsitud toetusraha suhtes.
• Majanduslikult soodsaimad –Avalike vahendite kasutamisel tuleb toetuse saajal hoiduda toreduslike kulutuste tegemise eest ja teha mõistlikke ja majanduslikult otstarbekaid valikuid, nii nagu ratsionaalselt kaalutlev ettevõtja toimiks oma vahendeid kasutades. Kui taotleja väidab, et odavaim hind ei ole majanduslikult soodsaim, peab ta seda tõendama. PRIAl ei ole kohustust taotleja arvamusega arvestada.
• Üksikasjalikult kirjeldatud –Loogiliselt peaks kontrollimisel lähenema nii, et üksikasjalik kirjeldus ei saa olla üldsõnaline või ebamäärane. NB! Asja soetamise puhul ei toetata konkreetset marki toodet, vaid sellist, mis on vajalik seatud eesmärgi täitmiseks.

Taotleja, kes ei ole riigihankekohustuslane ja ei taotle toetust ühis– ega koostöötegevusele, peab järgima kulude mõistlikkuse tõendamisel järgmisi reegleid (1)

Kui toetatava tegevuse käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust (määruse § 26 lg 2).

• Hinnapakkumuste võrreldavus: selged ja arusaadavad nii HP sisu, kui arvandmete osas, matemaatiliselt õigesti arvutatud, investeeringuobjekt peab olema esitatud mõõdetavates ja sarnastes ühikutes. Samuti peab esitatud HPl olema võrreldav pakutav investeeringuobjekt ise, näiteks sama funktsiooniga seadmed. HPd ei ole võrreldavad kui kõik kolm ehituspakkujat ei ole loakohustusliku ehituse ehitamiseks õigustatud isikud. Kui võrreldavuses kahtlus, küsime juurde pakkumiskutseid. Võrreldavaid pakkumusi saab siis kui pakkumuskutse on saadetud konkreetse lähteülesandega. Näiteks: kas küsida aknaid või aknaid koos aknapõskedega.
• Üksteisest sõltumatud pakkujad: Võimalus kontrollida äriregistrist, kas pakkujate omanikud või juhtimisorganid kattuvad või on tegemist ühte kontserni kuuluva ettevõtjaga.
• Asjakohased pakkujad: Kõige üldisemalt on hinnapakkuja asjakohane, kui ta tegutseb valdkonnas, mille tooteid ta müüb. Nt kui raamatupidamisettevõte teeb hinnapakkumuse ekskavaatori müügiks, tekitab selline tehing küsimusi (eriti juhul kui tegemist ei ole odavaima pakkumusega) ning taotlejal tuleb valmis olla küsimustele vastamiseks ja põhjendamiseks.

Projektitoetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik (määruse § 26 lg 3).

Näiteks toetuse saaja põhjendab, et tegemist on unikaalse toote või teenusega ning rohkem pakkumisi ei ole võimalik saada. Eesti turul pakkujate puudumisel tuleb pakkumised võtta välismaalt (Euroopa turg). Kui on tegemist ehitamisega, peab olema kindlasti olema kolm HPd ja põhjendus, et selle ehitusfirmaga on varem tehtud koostööd ja ta on usaldusväärne, ei ole piisav põhjendus.

Kui toetatava tegevuse käibemaksuta maksumus on 5000 eurot või sellest väiksem, küsib projektitoetuse taotleja asjakohase hinnapakkuja käest vähemalt ühe hinnapakkumuse (määruse § 26 lg 2).Projektitoetuse taotleja ei või eelmises punktis nimetatud nõude eiramiseks jaotada osadeks tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Projektitoetuse taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud (määruse § 26 lg 8).

• Projektitoetuse saaja ei tohi HPd kunstlikult tükeldada väiksemateks osadeks kui kaup, teenus või töö on funktsionaalselt koos toimiv. Praktikas on ilmnenud juhtumeid, kus kavandatavaid tegevusi on jagatud väiksemateks alla 5000 euro maksumusega osadeks, et vältida kolme HP võtmist. Kunstliku tükeldamisega võib tegemist olla juhul, kui ühelt hinnapakkujalt on võetud mitmeid hinnapakkumisi, mis kõik jäävad alla 5000 euro ja kokku liidetuna ühe hinnapakkumuse peale ületaksid 5000 eurot.

Näited: Projektitoetuse saaja soovib osta komplekse teraviljakuivati, mille jagab eraldi seisvateks osadeks – teraviljakuivati ja ahi. Tegemist on küll eraldiseisvate osadega, kuid kasutada saab neid ainult koos, st nad on funktsionaalselt koos toimivad, ja seetõttu tuleb neid vaadata koos kogumina.

Projektitoetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lg 1 tähenduses (määruse § 26 lg 7).

Hinnapakkumus peab sisaldama (määruse § 26 lg 4):

• projektitoetuse taotleja nime,
• hinnapakkuja nime,
• registrikoodi,
• kontaktandmeid,
• hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva,
• töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust,
• käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust,
• vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

• Hinnapakkumuseks võib olla nt veebipoe väljatrükk (nt pdf failina), kuvatõmmis veebilehelt või muu dokument, mis sisaldab vähemalt hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Taotleja, kes ei ole riigihankekohustuslane ja taotleb toetust ühistegevustele peab järgima kulude mõistlikkuse tõendamisel järgmisi reegleid:

Projektitoetuse taotleja koostab ühistegevuse kohta hinnakalkulatsiooni koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega ning kui kalkulatsioonist selgub, et ühistegevuse raames toetatava tegevuse km-ta maksumus ületab 1000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse ja koguse kohta (määruse § 26 lg 21).

• Näiteks on lubatud, kui esitatakse kulu mõistlikkuse selgitava põhjendusena ja tõendava dokumendina samaliigilise tegevuse varasem arve koos hinna korrigeerimisega, kui see on põhjendatud. Näiteks on samaliigilise tegevuse varasemat hinda korrigeeritud Statistikaameti tarbijahinnaindeksi osakaaluga. Samas saab seda kasutada vaid juhul, kui on suudetud põhjendada, et hinna mõistlikkust ei ole võimalik välja selgitada muul tõendamise viisil.

Projektitoetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt TuMS § 8 lg 1 tähenduses v.a juhul, kui taotletakse toetust projektijuhtimisele (määruse § 26 lg 71)

Taotleja, kes on riigihankekohustuslane RhS § 5 tähenduses (s.h ka KTR) peab järgima kulude mõistlikkuse tõendamisel järgmisi reegleid:

Projektitoetuse taotleja teeb enne projektitaotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt ning pärast projektitaotluse esitamist korraldab hanke riigihangete seaduse kohaselt (määruse § 26 lg 9)

• Riigihangete puhul on turu-uuringu reeglid sätestatud RHS §-s 10:
• Turu uuring peab olema läbi viidud enne toetustaotluse esitamist.
• Millises vormis hankija turu-uuringu teeb, on tema enda otsustada. Turu-uuring võib olla lihtsalt teabepäringu vormis, mis sisaldab hankija vajaduste või eesmärkide kirjeldust ning küsimusi turuosalistele, mis puudutavad nt asjaomast hinnataset, ettevõtjate oskusi ja teadmisi, vahendeid, kvaliteedi tagamise meetmeid või suutlikkust rahuldada hankija või lõpptarbijate vajadusi. Teabepäringu esitamisel peab hankija selgelt väljendama, et tegemist ei ole riigihankega ega käsitlema päringus aspekte, mis on hilisema riigihankedokumendi osaks, nt kvalifitseerimise tingimused või pakkumuste hindamise kriteeriumid. Teabepäring ega selle vastused ei ole kummalegi poolele siduvad, mistõttu ei saa eeldada, et turuosalised soovivad oma lahendusi üksikasjalikult kirjeldada, kuna nad ei saa olla kindlad, et päringule järgneb lepingu sõlmimine.
• Turu-uuringu käigus peetud suhtlus ja väljastatud teave peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis.
• Kui hankekohustuslane läheb ise hinnapakkumusi küsima hinna mõistlikkuse välja selgitamiseks, siis hiljem kui ta hanke välja kuulutab on pakkujal juba eelis, et teab pakkumuse sisu ja tingimusi. RHS näeb võimaluse kõrvaldada turu-uuringus osalenud ettevõtja riigihankest.